Raamatuarvustus

Capitalism 3.0 – Peter Barnes

Raamatu eessõnas lahkab autor oma karjääri erinevaid tahke ja jõuab järeldusele, et praegune majanduslik operatsioonisüsteem on aegunud. Kui operatsioonisüsteem aegub, siis tuleb sellele teha uuendus, mida ta kutsub nimega Capitalism 3.0. Ajalooliselt tagasi vaadates tuleb versioon 3 sellest, et versioon 1.0 suri 50ndatel ja 2.0 kestab siiani. Tegemist on huvitava paralleeliga majanduse ja IT vahel, kus ühe protsessi loogika kantakse üle makromajanduse tasemele.

Esimene osa keskendub ühisvarade (commons) lahti seletamisele. Ühisvarad on autori järgi kõik, mis meil on ühiskonna peale ühine, mida me peaksime hoidma, arendama ja järgmistele generatsioonidele edasi pärandama. Ühisvarade kolme haru iseloomustab raamatus esitatud joonis. Tavaliselt kiputakse ühisvarade puhul pigem rääkima ainult loodusest ja keskkonnaga seonduvast ja jäetakse kogukondlikud ja kultuuri aspektid tagaplaanile. Kultuur on üldjoontes ka hästi kaitstud riiklikul tasandil ja peamiselt hävib tänapäeval läbi sõdade ja rahvuste välja suremise. Kas ka kõike, mis inimene läbi aja loob on mõistlik säilitada on jälle vastuoluline teema looduse ja maakera “mahutavuse” seisukohalt.

Lisaks ühisvaradele lahkab autor kapitalismi, kus iga jõukusega käib kaasas negatiivne pool, kus tehakse kahju keskkonnale või kaaskodanikele ja pärandatakse tagajärjed lastele, mis on ka nüüd 11 aastat hiljem iga päevaga aina enam aktuaalne.

Raamatu alguses loob ta eeldused ja rajab teed järeldusteni. Eeldusteks võtab autor: leping järeltulevate põlvedega vastutustundlikult pärandada edasi ühisvarad, inimesed ei ela maailmas üksi, halvad asjad juhtuvad, ei tohi tegeleda sümptomite vaid katkise koodiga, muuta asju targalt, raha ei ole kõik ja stiimulid peavad olema õiged.

Edasi keskendub autor kapitalismi ajaloole. Õigemini ajaloole aegade algusest, vahepeatusega sotsiaalkindlustuse rajamisel Ameerika Ühendriikides, sealsel maade jagamisel ja poliitiliste sidemetega korporatsioonide ülemvõimul. Kapitalismil ei saa kunagi isu täis nagu suurkorporatsioonid ei pane endale raha teenimise ülempiiri.

Sotsiaalkindlustusfondi näidet kasutab autor läbi raamatu ühe alustalana Capitalism 3.0 loomisel. Praegune valitsus ei suuda vastu panna korporatsioonide rahalisele survele ja lobitööle ühisvarade kaitsmisel ja seega peaks neid haldama fondid, kus meil kõigil on võrdselt aktsia ja mille kontrolli baasil on tagatud, et ühte loodusvara liigselt ei kurnataks. Näitena on toodud Alaska püsifond, mis maksab iga aasta nafta puurimise eest elanikele dividende. Fondid moodustaks avaliku- ja erasektori kõrvale kolmanda üksuse nimega ühisvarade sektor, mis on omakorda jaotatud viieks alamsektoriks globaalsest kuni avatud ühisvaradeni. Autor on kirjeldanud ka kust me peaksime alustama ja kuidas erinevad ühiskonna grupid saavad panustada selle uue tarkvarauuenduse tegemisse.

Raamatut lugedes tuli paratamatult paralleel praegu toimuva rohepöördega, mis väga häälekalt kanda kinnitab. Mulle meeldis ettepanekute struktureeritus ja kuidas igale ühiskonna liikmele oli kirjeldatud ka tema roll protsessis osalemiseks. Kõikide teoses esitatud probleemidega on küll Eestis elades keeruline samastuda, sest eriti tänases päevas oskame kindlasti veel rohkem hinnata meie haigekassa, tasuta hariduse, lastetoetuse, emapalga ja paljusid teisi süsteeme. Huvitav ja kiire lugemine, mis muudab natuke viisi, millega me oma elukeskkonda ja käitumismustreid analüüsime.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: