13. nädal – Teistmoodi IT

Akordklaviatuur tundus minu jaoks kõige uudsema ja huvitavama lahendusena, sest pole selle kohta varem teadlikult lugenud, aga seostus kohe muusikainstrumendi õppimisega.

Akordklaviatuuride ajalugu ulatub tagasi 1830ndatesse aastatesse ja telegraafide aega. Baaspõhimõte on lihtne. Iga nupp seadmel vastab kindlale numbrile, mis vastab jällegi tähele või käsklusele. Mitme klahvi korraga vajutamine loob kombinatsiooni, mis vastab uuele numbrile ja seega omakorda tähele või käsklusele. Näitena võib esimene nupp olla 1=a, teine 2=b ja vajutades neid koos 1+2=c. Keerulisematel seadmetel vastavad teatud kombinatsioonid kohe sõnadele või mõistetele.

Thad Starner avaldas mitmeid uuringuid teemal, et teksti sisestamine läbi kahekäelise akordklaviatuuri on kiirem ja täpsem, kui kasutades QWERTY klaviatuuri. Selle kohta värskeid uuringuid ei leidnud ja viimane uuring aastast 1988 ei leidnud kiiruses suuri erinevusi, küll aga keerukuses. Stenograafid kasutavad spetsiaalset akordklaviatuuri, mis võimaldab saavutada sisestuskiiruse kuni 300 sõna minutis, aga keskmiselt jääb kiirus natuke alla 200 sõna. Kiirus on ka nende töös väga oluline, sest näiteks eestlased räägivad keskmiselt 158 sõna minutis . Muidugi tuleb loota, et kohtusaali ei satu mõni rekordiomanik, sest praegune kehtiv kiir-rääkimise rekord 637 sõna minutis kuulub birit müügimehele, aga trükkimiskiiruse rekord on ainult 375 sõna minutis.

Kõikide uute instrumentide ja meetoditega on õppimiskõver üsna pikk. Akordklaviatuuri omandamiseks mitu kuud ja stenograafid õpivad oma ametit lausa mitu aastat. Akordklaviatuuri on ajalooliselt kasutatud väiksemate seadmete ja esimeste kaasaskantavate arvutite puhul. Samuti on ta olnud ühekäeliseks asenduseks QWERTY tüüpi klaviatuuridele, et oleks võimalik paremat kätt alati hiirel hoida. Akordklaviatuur on andnud palju ainest ka ulmefilmidele ja futuristlikele lähenemistele, kus nö tühja käega on võimalik sõnumeid kirjutada. Reaalses elus peaks see põhinema sõrmedel olevatel sensoritel, mis edastavad infot läbi tekitatud kombinatsioonide.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: